VIII - Alicante, Benidorm

R, Okt. 15 (Reisi 8. päev).

Hommikul uimerdame sööma ja mitte hingelistki kohapeal ei ole. Uudistame, et huvitav kas on iseteenindus siin ja järsku kargab tont-teab-kuskohast välja hommikusöögivend ja üürgab: "Te ei tohi mitte midagi puudutada! Istuge maha ja ma teenindan teid". Noh, siis näeb, et me ei ole mingid pätid-kaabakad, ja muutub natukene inimlikumaks. Kõhu saame täis igaljuhul, kuigi jah.. teeninduse kvaliteet, halloo? ..

Reisi suurem andmine on läbi, võtame veidi vabamalt. Laisalt liugleme Alicante suunas tagasi ja vaatame paar tundi seal ringi ka. Alicante on selline tuuline linn! Niipalju kui ma siia tuld tooma olen sattunud, siis alati päikest ja tuult on nii, et küll saab. Tänavad on kuidagi tühjavõitu, hmm, siesta-aeg vist.. Ühtlasi on Alicante linn, kus päris kindlasti parkimiskohta EI leia (sadama kõrval on õnneks maa-aluseid parklaid piisavalt).

Esplanda D'Espanya - jahisadama kõrval olev promenaad. Kui kusagil elu käib, siis ikka siin. Kribu-krabu-kaupmeeste putkad on siin ilmselt statsionaarselt; miimid, muusikud, maali- ja mustkunstnikud ilmuvad välja õhtupoole, samuti hästiriietatud pered, peale kuumavat päeva õhtujahedusse promeneerima. Promenaadi laineline tänavakivi on nii suure mustriga, et Google Earth' satelliitfotolt väga hästi eristatav.

Õhtupoole astume läbi veel ühest ostukeskusest (Plaza Mar D'Alicante) läbi. Kes parfüüme soovib osta, palun väga - hinnad 30-40% paremad kui Eestis (kosmeetikal üldse head hinnad siinkandis). Meri lähedal, laevad sõidavad, kaubandus õitseb.. Alicantest läänesuunas on järgmine sihtpunkt Benidorm, see on idasuunas liikuda ca poole tunni autosõidu kaugusel. Mööda N-332 liikudes on aega ümbruskonda ka vaadelda, nii et oleme siiani alati seda maanteed eelistanud (pea paralleelselt läheb kiirtee AP-7, mis kohati N-332-ga kattub, ja on kiireim maantee Barcelona, Valencia, Málaga ja Algecirase vahel).

Öömaja ongi niisiis Benidormis, õhtu- ja hommikusöögiga. Benidorm on endiselt pidutsejate linn ja ilmselt lärmakaim koht lõunarannikuk. Juba varasel õhtutunnil on baarid ülimalt kärarikkad, alkohol voolab ojadena ja muusika on kõrvulukustav. Hotell (Presidente) on kohe täpselt pidudekvartalite keskel, nii et tekib küsimus, kas öösel ikka magada saab? Sai küll, tuba oli väga vaikne, unekvaliteet oli väga hea (mingid über-superlux madratsid olid muidugi ka).

Benidorm on üldse paras nähtus kogu lõunarannikul. Alates sellest, et vee kvaliteet on väga hea (ja Levante Beach on piirkonna populaarseim ja rahvarohkeim rand) ning linnaplaneeringus on väga palju rohealasid, kuni selleni, et tegu on puhtalt pidudele, tarbimisele ja meelelahutusele mõeldud kohaga. Kohal viibitud kahekümne nelja tunniga saab mingil määral aimu, mismoodi päevarütm toimib.

Ööelu otsustan oma silmaga kaema minna - no see on elamus omaette. On riikide kaupa lausa pubid, baarid, klubid, kus alkohol voolab ojadena ja muusika mürtsub kõrvulukustavalt. Siinsamas hotelli kõrval on austraallaste lemmikbaar näiteks - telekast tuleb sporti ja poissmehed-sõbrad röögivad, kuidas jaksavad, vastavalt tulemustele. Kui päeval telliti õlut pudeli- või paarikaupa, siis nüüd õhtul liiguvad tellimused kastide kaupa. Päev on olnud palav, janu tahab kustutamist (päeval ca 27 kraadi, õhtul kella kümne paiku ca 22-23c, päris paras meeldiv soe ilm, linna peal kakerdamiseks).

Kvartalite kaupa lähevad peopaigad järjest äkilisemaks ja muusika järjest valjemaks. Broadway baari juures võid valjul häälel vene keeles vanduda - mitte keegi ei kuule sind, lärm on liiga kõva. Striptiis otse tänaval. Klaasid kukuvad põrandale kildudeks reaalajas. Endale liiga teinud napsitaja oksehunnik koristatakse sekunditega. Pildituks joonud ja kõndida mitte-suutvad inimesed eemaldatakse vaikselt ja profesionaalselt. Tänavala voorivate autode muster on ca kolm autot taksod, üks auto (mikrobuss) politsei. Kvartalite nurkadel ja baaride ees on (peamiselt araabiapärased) tumedates pintsakutes mehed, kes kutsuvad möödakäijaid sisse pidutsema ("Sir! We have the best selection of drinks in town and the first drink is on us!").

Sealjuures, rahvas, kes tänaval kõnnib, kell kümne-üheteistkümne ajal õhul, absoluutselt kõik on kohal - seljakotivennad, pered lastega (sülelapsed, beebid kärudes, what?), paarikesed, pensionärid, kõik rassid, sood ja vanused. No problemo. Agendid klubiustel on muidugi väga head psühholoogid - tülitatakse ainult nn poissmehi või kellele on näkku kirjutatud, et ta tuli enda pangakontot siia Benidormi tühjaks jooma. Kui autode muster oli eelkirjeldatud 3-1-3-1, siis sama muster on tänaval majade ja pangaautomaatidega. Nii umber kolm hooned ja üks ATM. Põhimõtteliselt on siis terve linn sularahaautomaate täis ja noh, neid ikka kasutati ka.

Muideks, linnapeal niiviisi üksinda kolades - mitte korda ei teki tunned, et oleks ohtlik olla; vastupidi, väga chill on kõik. Aga noh, korravalvurite hulk on ka aukartustäratav, vähimagi konflikti korral on kohal soomustatud masinad ja õige tursked hambuni relvastatud vennad. Ju see fakt on kõigile teada, nii et pidu käib suures üksmeeles ja kõigiga vennastudes.

Eraldi nähtus on Benidormis kaubandus - kõik on nn tänavakaubandus, või putkakaubandus - siiski küll korralikes väikestes poodides enamasti; ja kaup on täielik nodi ja kribu-krabu: rannaplätud, võtmehoidjad, t-särgid kirjaga a la "Mis juhtub Benidormis, jääb Benidormi", ja loendamatl hulgal Hiina päritolu jama. Müüjad on samuti ma ütleks, pigem Aasia päritolu ja ärid on avatud enamasti 24/7. Astun ühte poodi sisse niisama huvi pärast - ehmatan kogemata ühe tiksuva müüja üles. Tüüp kohe püsti "Can I help you Sir?" -- Ma vastu, et kuule vana, minu poolest võid edasi tukkuda, ma niisama huvi pärast sirvin siin. No ega ta kaks korda ei lasknud endale seda ütelda, minuti pärast juba vennal silm oli kinni ja norinat tuli. Natukene korralikumad poed on avatud nn äritundidel, pigem siis üksikud brändipoed; ranna-alal suuremaid ostukeskusi ei avastanud. Tänavapilt on ääretult puhkuselembeline ja tolerantsi vajav - päris tavaline on, et jalutab vastu pensionieelne trusarites härra, saunarätik üle õla: võtab automaadist natukene sularaha, ostab lehe ja pudel õlut ja kaob kuhugi baariterrasile päeva nautima. Põhimõtteliselt veidi vaiksem tund on hommikul kella 8-9 paiku, kui mööda linna vuravad teenindusautod - pesumajade masinad toovad hotellidesse uued linad, prügikonvoid koristavad meeletu hulga rämpsu, suured treilerid toovad kohale lugematu koguse alkoholi - et ikka pidu saaks jätkuda.

Hotel Presidente on aga väga kena, samuti köök on täitsa hea (kuigi suurhotelli puhul tekib alati natukene konveieritunne..), naudime õhtusööki nii kuidas jaksu on (= veereme treppidest üles hiljem, kuigi see on gravitatsiooniseadusega vastuolus) ja kuna küll küllale liiga ei tee, anname hommikusöögil (kohv kahjuks vilets..) taas endast parima, et kõhtu kübetki ruumi ei jääks. Eks ta natukene julm on, niiviisi kaks korda järjest toiduorgiat pidada, aga no Eestis ju karmid ja külmad olud ootavad ees :P

L, Okt. 16 (Reisi 9. päev)

Niiviisi laiskloomeldes teeme keskpäeval veel tunnise jalutuskäigu Levante' Beach'il - mis on, hoolimata oktoobri keskpaigast, rahvast parasjagu tulvil - kuid ilmaga on ju ka vedanud, endiselt on siinkandis praegu sooja iga päev 25-26c ringis. Rannas vedelevad peamiselt Briti saarte pensionärid, kuid nagu ikka on märgata rahvast igast maailma nurgast. Elu käib, melu käib, serveeritakse jahedaid jooke ja jäätist, lapsed teevad liivakindluseid, spordimehed sörkjooksu - nii et korralik virr-varr jälle. Rannale avaneb muideks hunnitu vaade siit idapool asuvas mäetipus (La Creu de Benidorm). .. Nii et selline sürr linn siin lõunarannikul, puha pattu ja lõbu täis, kontrastidest tulvil, hordide kaupa meelelahutust otsivaid inimesi täis.. ja majad on kõrged tornid, mitte kenad valged vahemerehütid mäeveergudel.

Õhtul liigume siit veel idapoole, Javea/Xabia suunas - et perekonnatuttavatega üle pika aja kohtuda. Javea on selline väike idapoolseim tipp lõunapiirkonnas, Baleaaridele lähim punkt. Atlandi äärest tulla siis üks kaugemaid, kiirteed mööda tulles veidi üle 700km, rannikult tulles veidi üle 800km sõita. Kui Alicantest hiljem päikeseloojangus kodupoole lendame, on Javea viimane maapunkt, mida silm Hispaania rannikust eristada suudab.

Esimesed muljed vahetatud, teeme veel ühe kiire õhtuse ringkäigu linnakeses ja rannaservas. Hubane, kodune, armas mulje jääb - koht ise on ka, hmm, pigem suure küla mõõtu, linna mõõtu kuidagi välja ei anna. Öömajaks eraldatakse meile üks kena külalistetuba katusekorrusel - laseme unel hea maitsta.

Kahe päeva läbisõit kokku ca ~340km