VI - Sevilla

K, 13 okt, 2021 (Reisi 6. päev).

Hommikul hakkame liikuma vara - linnast on vaja hommikusöök leida. Perenaine küll pakub kohvi (kahjuks väga vilets..), kuid kiirustame siiski minema. Nii kahju, et selle öömajaga asjad lörri läksid, pererahvas oli ju tore, kuid.. ootasime rohkemat .. Hommikupäikeses põldude vahel on ilus sõita - jälle veidi erinevad maastikud. Natukene kulunum-kõrbenud on kõik, kui mujal. Sevilla kesklinn on poole tunni kaugusel. Liiklust ikka on, suurlinn ikkagi :-) aga kõik toimib, sõidukid liiguvad, inimesed jõuavad sihtpunkti. Mitmerealine tee, autosid on palju, kuid see on küllaltki korrastatud kaos.

Parkimiskoha leiame kesklinnast veidi eemal - kuid jalutame heal meelel. Miskid vabatahtlikud korraldavad parkimist - mida kesklinnale lähemale, seda rohkem neid on. Kohe, kui vabaneb väga heas kohas olev parkimiskoht, hakkavad tüübid kätega vehkima: siia, siia!

Oleme väga näljased ja esimene tänavakohvik (Bar la Botella), mida silm märkab, sealt me ka midagi hamba alla otsime. Väga ehe! Ja suht soodsa hinnaga. Selline tulen õue tänavale ja võtan võileiva ja apelsinimahla ja kohvi -kultuur on äge :) hommik on küll üsna hiline, kuid võileivad saame kätte. Tripadvisori silt on ka akna peal, ning müüja samuti ütleb, et kui toit maitses, kas me saaks review' neile jätta? Jätame ka, viis tärni. Tegu on just sellise lihtsa kohaga - ei midagi luksuslikku, ei midagi üüratut. Astu sisse, räägi enda soovist - võileivad ja kohv ilmuvad kiirelt ja juba on järgmised inimesed uute soovidega seal.

Sevilla rahvaarv on ~700 tuhat (koos eeslinnadega 1,5milj.), nii et peaaegu kaks Tallinnat. Linn arvatakse olevat üle kahe tuhande aasta vana ja müüdi järgi on asutaja ei keegi muu kui Herakles isiklikult.

Ilm on väga soe, 26c juba hommikul.. kusagil 29-30ni läheb välja päevapeale, soe-soe eestlasele. Päike kütab ka ja juba hakkamegi varjust unistama - kuidas see võimalik on:-)

simene pikem peatus on tarbekunstimuuseumis (?). Hoone on väga ilus, ja sees saame ülevaate andaluusia käsitöö ajaloost. Siin vastas on kohe ka arheoloogiamuuseum - jätame selle teiseks korraks, kuid uhked ehitised on mõlemad ja klõbistame pilte teha nii et küll saab. Plaza de America on kahe uhke hoone vahel ja saab uhkeldada nii umber saja-aastase ajalooga.

Maria Luisa park on peamine roheala Sevillas - suur, ajalooline, huvitavaid puid ja taimi ja kujusid ja alleesid täis.. See on saja-aakri mets, ehk siis üldpindala on ca 40 hektarit - ega ei jõuagi mõne tunniga kõiki nurki avastada.

Üldse on siin nagu omaette maailm - nii eriline koht, kultuurist ja ajaloost rikas, alati soe ja päikeseline, tulvil elu ja emotsioone. Püüame siis koore riisuda, teist korda siin olles. Kuidas on, tulevikuhaldjad, kas õnnestub mõneks nädalaks lihtsalt siia tulla, et rahulikult ringi luulida ja lasta kohalikul rütmil end kanda.

Plaza de España on säärane koht, millest mitte kuidagi mööda minna ei ole võimalik - on võimas ja ilus küll. Elu käib siingi igal pool, pildistatakse, jalutatakse, tänavamuusikuid on ka mõned.. see poolkaarväljak on palju suurem, kui kaardi pealt vaadates arvata võis - suursugune, suurrahvalik, toretsev. Tänavamuusikud hoiavad ka siin lippu kõrgel, samuti väiksemad tantsutrupid, miimid, mustkunstnikud.

Niiviisi kõnnime ja kõnnime ja kõnnime .. nagu unenäolises suves, või kuumaleitsakus mängitavas teatritükis. Sevilla ülikool on siinsamas kõrval, üliõpilased seisavad mappidega tänavanurgal ja küsitlevad möödujaid. Real Alcazar de Sevilla on siinsamas kõrval (kaheksa aasta eest külastatud), sissepääsu juures väga suurt saba ei olegi seekord :)

Kaubandus vanalinnas on endiselt huvitav, minipoekesed, lõunamaiselt kärts kaubavalik, toidulõhnad keldrirestoranidest, pisikesed jäätisemüügiputkad siin ja seal. Üks määratu suurte juurtega puu kasvab Murillo' pargis, on alles jõud sellel loodusel :-) Pargikesi, hooneid, ausambaid ja kõiksugu muid maamärke on lõpuks silme eest läbi käinud niivõrd palju, et silme eest läheb kirjuks - inimene on ikkagi teatud võimetega olend, lõputult uut infot peale anda väsitab päeva lõpuks korralikult ära.

Ega's muud kui otsime linnaservast (mitu km kõndimist jälle) enda neljarattalise liikuri üles ja liigume siit katlast idasuunas edasi. Öömaja leiame Granada lähedalt Santa Fe'st, hotellil nimeks Casa del Trigo.

Päeva läbisõit ~250km