II - Reisi algus

(Reisi 2. päev).

Viini lennujaamas magada küll ei saanud, nii et hommikuks on silmad punsunud ja meeled tuhmid. Varahommikul läheb elu käima, unised inimesed tulevad reisikohvritega lennujaamauksest sisse. Liigume samuti varsti õige värava suunas. Turvakontroll on väga rahvarohke ka, no näiteks 2m reeglist ei saa siin juttugi olla. Lend Alicante suunas väljus õigeaegselt minuti pealt (Lauda Air). Aknast paistavad päikesetõusus superilusad vaated alpidele ja püreneedele. Lennukist võtame pudeli vett, hmm, kolm euri (Viini lennujaamas 3.30). Sularahas pardal enam maksta ei saa - kõik tehingud ainult kaardiga. Ega tühja lennukit vist tänapäeval naljalt ei leia - ka seekord on vaid mõni üksik istekoht vaba.

Lend läheb sujuvalt ja Alicante tervitab meid sooja ilmaga, üle kahekümne kraadi kindlasti. Terminalis läheb kiirelt, samas Covid-19 kontrollitakse rangelt. Automaatsed temperatuurikaamerad on igal pool - kui palavikus oled, annavad seadmed kohe märku. Põhimõtteliselt on üks eelkontroll, kus tuleb tervisetõendit näidata ja see isegi teatud määral toimib.. kuni hetkeni, kui mitu lennukitäit rahvast korraga terminali jõuab. Asja kiirendamiseks küsib senor kähiseval häälel üle saali: on teil ikka tõendid kõigil olemas? Ja rahvahulg mugiseb siis midagi vastu, et jah on, või siis lehvitavad QR-koodidega kõrgel peakohal (sest prinditud paber on niikuinii igaks juhuks taskus). Edasi tuleb juba mitu letti mitmete töötajatega, kes üksipulki kõik paberid läbi uurivad.

Mikrobuss (autorendist) võtab meid mõne aja pärastpeale ja viib paar km eemal olevasse rendiplatsile. Liikur on Fiat 500x, mis võiks muidu tore masin olla, kuid mootor (bens) on ülimalt jõuetu. Samuti manuaalkastil on ainult 5 käiku, nii et maanteel on pöörded väga kõrged (=kütusekulu on kõrge). Teatud maastikuvõimekus 500x-l ilmselt on (5cm kõrgem põhi kui tavalisel sõiduautol) ja veidrustega (üks päris äge asi on raadionupud rooli tagaküljel) harjub ka ära, aga no come on - selline jõuetu mikromootor..

Kuna poed on täna kinni, võtame esmavajaliku kauba bensukast ja liigume rahulikus tempos Granada poole. Vaated on ilusad - mäed ja värgid :-) aastatetagused tuhmunud mälestused Hispaaniast saavad jälle uue ja ilusa värskenduse. (Huvitav nähtus on Hispaania teedel nn laulev asfalt. Ma ei oska seda täpselt kirjeldada, aga kui maanteel pikalt kulgeda, sa märkad seda. Nagu teatud maanteesahina ja rehvimüra segu, kuid omamoodi meloodiline. Eestis sellist heli maanteel märganud ei ole, kuid iga kord kui Hispaanias oleme, siis on see sama heli alati maanteel.. kuid noh, maanteede omapära võibolla? Türgis pidavat suvel vihmamärg asfalt olema libe, peaaegu nagu jää ..). Sõita on mõned tunnid, magamata öö annab märku - kui tee on sirge ja sõit monotoonne, hakkab silm kergelt tiksuma. Kutsun korrale end iga kord ja teeme vahel peatusi, et end värskendada.

Õige pea lennujaamast liikuma asudes teeme peatuse Elche's - lootuses leida toidupoodi. Oo, oo, see soe ilm! Ei ole üldse põhjust vaja, et lihtsalt rõõmust mööda tänavat ringi keksida - piisab soojast ilmast ja päikesest. Poed on siiski laupäeval suletud, ning meil ei õnnestugi tavapoest suuremaid varusid osta. Lepime väikese jalutuskäiguga ja uudistame niisama tänavatel jalutades.

Nädalavahetuse vibe Elche's on aeglane ja laisk - vaevu-vaevu on keegi liikvel, ilmselt on varjutud jahedatesse keldritesse või on parasjagu käimas siesta. Liiklus on siiki vilgas, parkimiskoha leidmisega samas probleeme ei ole.

--

Sellisel aastaajal (okt. alguses/keskel) ei olegi varem Hispaanias käinud. Viimati nov. alguses käisime 15a tagasi (samuti peamiselt Andaluusia + Portugal), ja siis oli ka veidi jahedamad ilmad, selline 15-17c kandis. Maastikud ja loodus on igaljuhul jälle veidi erinevad, veidi on tunda sellist suvist sooja.. nagu Eestis septembri alguses, kui juhtuvad head soojad ilmad olema. Aga kui suursugused on mäed ja kui avarad on vaated! Olen sellest unistanud jälle aastaid ja nüüd - iga sekundi salvestan ja panen mälusse õigele riiulile - et külmadel ja pimedatel aegadel hea võtta oleks :-)

Villa de Gor on esimene peatuspaik öömajaks (kõik hotellid võtame booking'u kaudu, tavaliselt sama päeva hommikul või eelmisel õhtul otsime välja), poole tunni kaugusel Granadast. Jõuame ca kl 18, nii et väljas on veel valge. Koht on tegelikult tuttav, Alicante poolt tulles on see üks esimesi teeninduskohti (tanklad, öömajad) peale pikka sõitu (N-340) maanteel, nii et 2013 sai täpselt samas kohas korraks peatus tehtud.

Paneme asjad hotelli ja jõuame teha väikese väljasõidu kõrvalasuvale mäeservale (osaliselt seepärast, et avaraid vaateid nautida; teisalt sellepärast, et mitte magama jääda).

Vaated on maalilised ja maagilised ühekorraga. Päikeseloojangu eel on hästi pehmed varjud ja soojad toonid.. ja ikka ja jälle see avarus. Kui ühelt poolt on selline mägine-künklik maastik silmale väga ilus vaadata, siis teiselt pool põldu pidada on siin ikka raske.. katsu sa traktori ja põllutööriistadega kallakul tööd teha.

Hiljem kohalikus bensukas räägib üks señor, et tema töötas kunagi Inglismaa kuninganna ettekandjana. Ingl keel on tal hea, nii et mine tea. Müüja muidugi lisab juurde, et jutt on õige, papi rääkivat nelja keelt. Vana ise räägib, et palk ei olnud ettekandjana kuigi hea, kuid tippi jagati rohkelt.. Tanklateenindaja ise inglise keelt väga ei räägi, kuid kuna sisse astudes tervitasime hispaania keeles, oli tüdinud kohalikel hea võimalus kontvõõrastega juttu alustada.

Kuna öösel lennujaamas sõba silmale ei saanud, läheme täna varakult magama.

Päeva läbisõit ~293km.

(Kõrvalmärkus fotode kohta ka - kui viisteist aastat tagasi olid kõik fotod kaameraga tehtud ja seitse aastat tagasi mõni üksik ka telefoniga tehtud, siis nüüd on umbes pooleks; või vaat et isegi telefoniga on rohkem pildistatud. Missugune on parim kaamera? See, mis nüüd ja kohe saadaval on :-) Kaameraks on seekord Samsung NX1 ja telefoni(kaamera)ks Sony XZ1c).