I - Transiit

Rõõm on jälle reisimuljeid kirjutama asuda. Kiirmärkmed jõuab tavaliselt reisi ajal teha, selle najal saab peamised sündmused hiljem kenasti kokku võtta. Suviläbi on arutamist, kas üldse reisida saab, ikka tolle kuulsa viiruse pärast, kuid üldiselt tundub nii, et maailm on aastaga palju õppinud ja olukorraga harjunud. Sihtpunkt on meil Hispaania (Andaluusia), plaanime veidi üle nädalast reisi. Reisimärkmete ülevaatamisega alustan detsembri keskel, nii et parasjagu kaks kuud on möödas ning mõtted ja muljed ilusti klaarid (ja veel mitte unustatud).

Reede, 8 okt. 2021 (Reisi 1. päev).

Igatahes ühel kenal oktoobriõhtul stardime Tln lennujaamast, reisijaid on seekord kaks. Kui käid kedagi lennujaama saatmas, on sellinne võimas tunne - siit lähevad inimesed laia maailma. Kui tore ja turvaline on seda kõike siitpoolt vaadata - nemad lähevad kuhugi, aga meie saame siin oma mugavustsoonis edasi toimetada. Kuid - kui kahju on samas! Nemad lähevad midagi uut ja huvitavat kogema, kuid meie peame siiapoole jääma sama halli ja rutiinset rada käime. Seekord oleme avastajate poolel ja reisiärevus võtab maad .. lennujaam on küll üsna inimtühi, koroonaajastule vastavalt. Tallinnast stardib praegu kusagil üks lend tunnis.. nii et mitte kuigi tihedalt.

Start hilineb veidi üle poole tunni ja lennuk on rahvast üsna täis, selline kena sortiment reisijaid on pardal - pered, üksikreisijad, on nooremaid, on vanemaid inimesi.. kõrvalistmel tapab aega offline-mängudega üks nooremapoolne füsioterapeut, sõidab Austriasse eesti sportlastele appi. Arutame olukorra üle maailmas (kui tore on täiesti suvalise inimesega mõtteid vahetada - saad mingit aimu, mis kaaslane mõtleb; samuti, kas on mõttemaailmades midagi sarnast), avaldame nördimust lendamisega kaasnevate ebamugavuste üle ja vahetame muid uitmõtteid, mis ajale ja kohale sobivaimad tunduvad.

Kaks tundi on õhusõitu ja peale kella kümmet õhtul maandume Viinis. Lend Alicantesse läheb hommikul kl 6.55, nii et ööläbi tuleb lennujaamas aega parajaks teha. Nagu järgmisel fotol näha, ei äga siinne lennujaam samuti ülerahvastatuse all - on see siis hiline tund, või kordades suurem jaam, Tallinnaga võrreldes. Lende läheb praegusel ajal kusagil iga viie minuti tagant üks.

Võtame õhtul kl 23 paiku McDonalds'ist wrapi, et kuidagi ööläbi ärkvel olla. Lennujaam ise on päris suur, mitu terminali ja vahemaad pikad. Inimesed tuuakse lennukilt hoonetesse bussidega. Üleööreisijaid on kümneid, hommikusi lende ootamas. Lastakse silm kinni küll, kõval põrandal pikali, ei mingit küsimust. Üldiselt võib öelda, et Viini lennujaam on üleöörändajate suhtes võrdlemisi sõbralik - keegi segama ei tule, saad rahulikult hommikust lendu oodata. Maskid on muidugi kohustuslikud, Austria ise nõuab FFP2-tüüpi maske, samas on reisijatel igasugu näokatteid ja kui sul midagigi näo ees on, siis lennukile kindlalt pääsed ka. Kõik on korras, puhas, turvaline, öötunnid mööduvad tiksudes, rahvas hakkab uuesti siblima ja sagima kella nelja paiku hommikul. Kella 1-2 paiku on päris vaikne - ainult koristusmeeskonnad toimetavad igal pool, ja ega neil päeval ei olekski väga palju ruumi, et rahulikult kõik korda teha. Vahepeal jalutame ühest terminalist teise, et ärkvel püsida. Turvakontroll on avatud 24/7, nii et kellel online check-in on tehtud, saab kasvõi keset ööd tax-free tsooni minna.